enesehinnang:
1.Mida ma õppisin ?
Sain teada, mis on blogi ja kuidas selle kaudu suhelda, kuidas luua endale blogi, kuidas teha endale selgeks aine E-õppe kaudu, kõige raskem ülesanne- luua koduleht, mis sobib ka erivajadustega inimeste. Olime teinud juba kodulehte eelmisel kursusel, kuid need tööd olid erinevad ja vägagi. Väga palju erinevaid termineid, mida kasutatakse arvutiga töötamisel ja õppisin ka kust ja kuidas leida abi puudulike teadmiste korral. Ja sellest ka teadmine, et kui sa ikka tunned, et Sinu teadmiste ja väikse andega selle alal ei tasu kasutada neid võtteid pöhitöös valdavalt vaid osaliselt. Kuid abiks on küll.
2.Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
Punkt 1- ära ole arvutiga töötamisel isekas! Ükski terve ja norm arenguga inimene ei tohiks viriseda, et ei saa hakkama. Kui siiani öeldi, et tee silmad lahti ja vaata, siis nüüd ütlen lisaks , tee ka arvuti ÕIGE koha pealt lahti ja vaata, milleks on inimesed võimelised ja saavad hakkama.
Punkt 2. Iseõppimisel kinnistuvad omandatud teadmised paremini, sest saad neid koheselt rakendada ja eriti hea, kui saad neid veel kellelgi ka edasi anda.
Punkt 3. Igati toetav kursus nii kasutamiseks tööks eripedagoogina kui ka suhtumise parandamiseks ellu ja inimestesse.
3.Mis aitas mul õppida?
Aitas õppida minu tahtejõud, uudishimu ja vajadus seda endale teadvustada. Ei saa õelda, et selgeks teha, sest see oli üks pisikene samm sellisel teemaskaalal, nagu "haridustehnoloogia erivajadustega inimestele". Veel aitas mul õppida ja teemast aru saada minu isiklik tuttav ja alati kättesaadav arvutiõpetaja ning muidugi õppejõud S: Klaos. Abiks olid ka kursusekaaslased, ühiste murede tekkimisel jagati kogemusi ja lahendusi.
Ja kursuse teemade kohta on üleval väga põhjalik ja abistav info, kirjeldus, teematutvustused ja lisaks linke ja viiteid otsimiseks lisa infot ja teemaga seonduvat. Väga mahukas aine, kuid väga vajalik meie õpitaval erialal.
Thursday, October 21, 2010
Wednesday, October 13, 2010
6.üleanne
Internetisuhtlusest
Mina valisin kirjeldamiseks virtuaalkogukonna Facebook.
Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Ise olen liitunud selle kogukonnaga hiljuti. Kuid juba selle lühikese ajaga on see mind üllatanud positiivselt. Olen tagasihoidlik ja ettevaatlik sellistes suhtlemistes. Seda sellepärast, et ei oleks hiljem midagi kahetseda. Kõigepealt lõin ma endale konto "Orkutis" seoses õppimisega, kuid eelistan nüüd "Facebooki", suhtlemine elavam, sisutihedam ja eriti meeldib, et saan võrgus olevate sõpradega suhelda koheselt kirjutades.
Muidugi on mul alati õigus ja võimalus, kas, kellega ja mis teemadel suhelda. Tore on kohtuda sõpradega, keda pole juba päris kaua kohanud.
Ajalugu
Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Võimalused ja rakendused
Lühidalt öeldes on kasutajatel on võimalik lisada sõpru, saata sõnumeid, kirjutada oma profiili teateid enda kohta, vastata küsitlustele, lisada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda erinevate võrgustikega (nt kool, töökoht jt).
Muud erinevad rakendused – kõigele eelpool nimetatule lisaks on Facebookis palju erinevaid rakendusi, näiteks on võimalik:
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Arvan, et ükski asi ei ole ainult hea ega ainult halb. Inimene, kes seda kasutab, peab olema ise teadlik, kuhu ta kirjutab ja millist infot jagab. Seda ei saa Sinuta keegi teha. Aga tore on ikkagi.
Mina valisin kirjeldamiseks virtuaalkogukonna Facebook.
Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Ise olen liitunud selle kogukonnaga hiljuti. Kuid juba selle lühikese ajaga on see mind üllatanud positiivselt. Olen tagasihoidlik ja ettevaatlik sellistes suhtlemistes. Seda sellepärast, et ei oleks hiljem midagi kahetseda. Kõigepealt lõin ma endale konto "Orkutis" seoses õppimisega, kuid eelistan nüüd "Facebooki", suhtlemine elavam, sisutihedam ja eriti meeldib, et saan võrgus olevate sõpradega suhelda koheselt kirjutades.
Muidugi on mul alati õigus ja võimalus, kas, kellega ja mis teemadel suhelda. Tore on kohtuda sõpradega, keda pole juba päris kaua kohanud.
Ajalugu
Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Võimalused ja rakendused
Lühidalt öeldes on kasutajatel on võimalik lisada sõpru, saata sõnumeid, kirjutada oma profiili teateid enda kohta, vastata küsitlustele, lisada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda erinevate võrgustikega (nt kool, töökoht jt).
Muud erinevad rakendused – kõigele eelpool nimetatule lisaks on Facebookis palju erinevaid rakendusi, näiteks on võimalik:
- täita seinast-seina teemadel küsimustike (alustades sellest kui vana sa tegelikult oled lõpetades sellega mis sa oma lapsele nimeks paned);
- mängida erinevad mänge (alates farmi ehitamisest lõpetades maffia sõjaga kosmoses);
- tead saada, kes on sinu päeva sõber;
- osaleda armsama, ilusama, targema sõbra konkursil;
- lasta endast joonistus teha jne, jne, jne.
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.
http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Arvan, et ükski asi ei ole ainult hea ega ainult halb. Inimene, kes seda kasutab, peab olema ise teadlik, kuhu ta kirjutab ja millist infot jagab. Seda ei saa Sinuta keegi teha. Aga tore on ikkagi.
Sunday, September 26, 2010
5.ülesanne
Ligipääsetav Internet.
Annan oma hinnangu kursusekaaslase Liis Vääna kodulehele, mis asub aadressil.
http://www.hot.ee/neiu7/
Kaua tehtud- kaunikene. Tundes ja teades, kui keeruline oli seda ülesannet täita, siis hindan kõiki ,kes on sellega hakkama saanud. Tänapäeva noored on sündinud arvuti süles, sellest kindlsti ka osavus ja oskus seda keerulist virtuaalkeelt lugeda ja selles orienteeruda.
+ Aga tõsiselt väljenduda, siis on Liis väga leidlikult lahendanud oma lehekülje. Kõik sellel kursusel läbitu ühel lehel, sobivalt seotud, lisatud pilt. Õpetlik ja ülevaatlik. Kasutatud õpitut .
- Validaatorile ei sobi.
Tubli ja tänud nõuannete eest. Liis jagas lahkelt oskusi ja õpetust ka teistele.
Annan oma hinnangu kursusekaaslase Liis Vääna kodulehele, mis asub aadressil.
http://www.hot.ee/neiu7/
Kaua tehtud- kaunikene. Tundes ja teades, kui keeruline oli seda ülesannet täita, siis hindan kõiki ,kes on sellega hakkama saanud. Tänapäeva noored on sündinud arvuti süles, sellest kindlsti ka osavus ja oskus seda keerulist virtuaalkeelt lugeda ja selles orienteeruda.
+ Aga tõsiselt väljenduda, siis on Liis väga leidlikult lahendanud oma lehekülje. Kõik sellel kursusel läbitu ühel lehel, sobivalt seotud, lisatud pilt. Õpetlik ja ülevaatlik. Kasutatud õpitut .
- Validaatorile ei sobi.
Tubli ja tänud nõuannete eest. Liis jagas lahkelt oskusi ja õpetust ka teistele.
Sunday, September 19, 2010
4.ülesanne
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell.
IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas. Tugilahenduste lähem liigitus on kirjas erivajaduste ja lahenduste lehel.
IT-tugilahendustena võib vaadelda ka tavapäraseid IT-lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel paremini ühiskonnas toime tulla. Näiteks raske liikumispuude tõttu harva kodust välja pääsevale inimesele on oluliseks tugilahenduseks ka tavaline internetiühendus ja arvuti (eeldusel, et ta saab tavalist arvutit kasutada).
Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
• Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
• Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
• Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde.
Mis on IT-tugilahendused?
http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
loetud: 19.09 2010
RepeatKeys - muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada
SlowKeys - kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas. Tugilahenduste lähem liigitus on kirjas erivajaduste ja lahenduste lehel.
IT-tugilahendustena võib vaadelda ka tavapäraseid IT-lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel paremini ühiskonnas toime tulla. Näiteks raske liikumispuude tõttu harva kodust välja pääsevale inimesele on oluliseks tugilahenduseks ka tavaline internetiühendus ja arvuti (eeldusel, et ta saab tavalist arvutit kasutada).
Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
• Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
• Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
• Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde.
Mis on IT-tugilahendused?
http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
loetud: 19.09 2010
StickyKeys - võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti neile, kes vajutavad klahve pea külge kinnitatud või suus hoit ava pulgaga. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.
RepeatKeys - muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitadaSlowKeys - kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
Kasutatud allikad:
Klaviatuurikohandused:
http://itiabi.elil.ee/index.php/Klaviatuurikohandused
loetud:19.09 2010
Monday, September 13, 2010
3.ülesanne
Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili¬tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita - senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed. Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel. Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.
(K.Kikkas, EVIMÜ 3. loeng)
loetud:10.09 2010
Tegelikult ongi juba teinud. Keegi meist ei kujuta elu elektroonikata enam ettegi. Ka puuetega inimeste võimalused ja elukvaliteet on tänu elektroonilistele abivahenditele hoopis midagi muud, mis see oli veel paarkümmend või kümmegi aastat tagasi.
Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.
„Näete, see on maailma esimene küborg, ehk kombintsioon elektroonikast ja inimesest,“ osutab Tehnikaülikooli teadur Rauno Gordon pildile, millel teadlane Inglismaalt demonstreerib omaenda ja arvutiekraanil oleva käe sünkroonset liikumist.
„Professor lasi käe sisse opereerida mikroskeemi, mis ühendati närvidega. Tulemuseks on see, et mikroskeem registreerib tema käe liikumise ja saadab vastavad signaalid arvutisse ning paneb nende abil täpselt samamoodi liikuma arvutiekraanil näha oleva virtuaalse käe.“
Aga inimest huvitab eelkõige ju vastupidine – kas õnnestuks arvuti abil liikuma panna halvatud jäsemeid. Kas elektrooniliste signaalide abil saaks „jätkata“ näiteks selja- ja kaelamurdude tagajärjel katkenud närvikiudusid?
„Tehnika teeb ilma“
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
(loetud 10.09 2010)
Isiklikult arvan, infotehnoloogia areng on igati postiivne just erivajadustega inimestele. See on neil võimalus olla võrdne võrdsete seas. (Mõte telesaatest „Rääkimata lugu“, milles 15 aastat voodis liikumatu tüdruk nii ütles). Ta on lõpetanud 6 klassi, vaatab filme, kirjutab ja kuuleb muusikat ja seda kõike tänu arvutile. Teda ühendab see teistega. On veel üks näide mul ühest kunagisest oma rühma poisist. Igati elav, rõõmus ja avastamishimu täis nooruk. Lõpetas edukalt keskkooli, õppis geodeesiat, pidas juba oma pere plaane, kui ühel päeval sai talle saatuslikuks pea ees tundmatusse vette hüpe. Sellest päevast on ta liikumatu, kuid tänu õpitud oskustele tehnika valdkonnas ja tugevale sõpruskonnale on tal erialane töö. Tehnika aitab erivajadustega inimestel integreeruda tavaellu. On tarvis vaid kohandada seda vastavalt puudele ja muuta seda kättesaadavamaks.
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili¬tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita - senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed. Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel. Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.
(K.Kikkas, EVIMÜ 3. loeng)
loetud:10.09 2010
Tegelikult ongi juba teinud. Keegi meist ei kujuta elu elektroonikata enam ettegi. Ka puuetega inimeste võimalused ja elukvaliteet on tänu elektroonilistele abivahenditele hoopis midagi muud, mis see oli veel paarkümmend või kümmegi aastat tagasi.
Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.
„Näete, see on maailma esimene küborg, ehk kombintsioon elektroonikast ja inimesest,“ osutab Tehnikaülikooli teadur Rauno Gordon pildile, millel teadlane Inglismaalt demonstreerib omaenda ja arvutiekraanil oleva käe sünkroonset liikumist.
„Professor lasi käe sisse opereerida mikroskeemi, mis ühendati närvidega. Tulemuseks on see, et mikroskeem registreerib tema käe liikumise ja saadab vastavad signaalid arvutisse ning paneb nende abil täpselt samamoodi liikuma arvutiekraanil näha oleva virtuaalse käe.“
Aga inimest huvitab eelkõige ju vastupidine – kas õnnestuks arvuti abil liikuma panna halvatud jäsemeid. Kas elektrooniliste signaalide abil saaks „jätkata“ näiteks selja- ja kaelamurdude tagajärjel katkenud närvikiudusid?
„Tehnika teeb ilma“
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
(loetud 10.09 2010)
Isiklikult arvan, infotehnoloogia areng on igati postiivne just erivajadustega inimestele. See on neil võimalus olla võrdne võrdsete seas. (Mõte telesaatest „Rääkimata lugu“, milles 15 aastat voodis liikumatu tüdruk nii ütles). Ta on lõpetanud 6 klassi, vaatab filme, kirjutab ja kuuleb muusikat ja seda kõike tänu arvutile. Teda ühendab see teistega. On veel üks näide mul ühest kunagisest oma rühma poisist. Igati elav, rõõmus ja avastamishimu täis nooruk. Lõpetas edukalt keskkooli, õppis geodeesiat, pidas juba oma pere plaane, kui ühel päeval sai talle saatuslikuks pea ees tundmatusse vette hüpe. Sellest päevast on ta liikumatu, kuid tänu õpitud oskustele tehnika valdkonnas ja tugevale sõpruskonnale on tal erialane töö. Tehnika aitab erivajadustega inimestel integreeruda tavaellu. On tarvis vaid kohandada seda vastavalt puudele ja muuta seda kättesaadavamaks.
Sunday, September 5, 2010
Tuesday, August 24, 2010
1.ülesanne
Puue kui tabu:
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:
• Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
• Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Üks eriti emotsionaalne väide, mida sageli kasutatakse, on puuetega laste sünni seostamine ema alkoholitarbimisega. Lapseootus ja joomine ei sobi kokku, see on päevselge ja sellele ei vaidle vastu üksi mõistusega inimene.Kuivõrd on aga puudega lapse sünnid ikkagi põhjustatud nimelt ema viinaveast? Eestis on ligi kaks tuhat ametike paberitega puudega last, lisaks veel mitu korda rohkem mitteametlikke, väiksemate puuetega või kroonilist haigust põdevat last. Kas need ongi siis joodikute lapsed, nagu tavatseti hurjutada vene ajal?
Kas puudega lapsed on joodikute lapsed?
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=404&cgid=
(loetud 29.08 2010)
Puue kui tervisehäire:
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üheks eugeenika vormiks oli Saksamaal rakendatud rassihügieen.Eestis muutus eugeenika aktuaalseks 19. ja 20. sajandi vahetusel: arutati tõu üle ja leiti, et “tõug võib ainuüksi siis jõudsaste sigineda, kui ta terve on”. Tollased tegelased kartsid, et sellest tulenevalt eesti rahvas mandub ja sureb välja (ka praegu aktuaalne kartus). Eugeenikat pooldas mitu tuntud Eesti avaliku elu tegelast, näiteks Jaan Tõnisson rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmisest nagu loomakasvatuseski ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala.
Eugeenika
http://et.wikipedia.org/wiki/Eugeenika#Kirjandus
(loetud 29.08 2010)
Puue kui ühiskonna probleem:
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Võrdsete võimaluste loomine
Võrdsete võimaluste loomine tähendab protsessi, mille kaudu erinevad ühiskonna- ja keskkonnasüsteemid, nagu teenused, talitused, informatsioon ja dokumentatsioon, tehakse kättesaadavaks kõigile, iseäranis puuetega inimestele. Võrdsete õiguste printsiibist tuleneb, et kõigi inimeste vajadused on võrsed tähtsusega, et need vajadused peavad olema ühiskonna planeerimise aluseks ja et kõiki ressursse tuleb kasutada selliselt, et kindlustada kõigi inimeste võrdsed osalemisvõimalused. Puuetega inimesed on ühiskonnaliikmed ja neil on õigus jääda oma kohalikku keskkonda. Nad peavad saama vajalikku abi ja toetust tavaliste hariduse-,tervishoiu-, tööhõive- ja sotsiaalteenuste raamides. Kui puuetega inimesed saavutavad võrdsed õigused, peavad neil olema ka võrdsed kohustused. Kui võrdsed õigused on saavutatud, tuleks ühiskonnal tõsta ootusi puuetega inimeste suhtes. Võrdsete võimaluste protsessi ühe osana tuleks puuetega inimesi abistada ka ühiskonnaliikme täisvastutuse kandmise omaksvõtmisel.
Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsioon
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Invapoliitika%2FEesti+Vabariigi+Invapoliitika+%DCldkontseptsioon
(loetud29.08 2010)
Puue kui eluviis:
Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English). Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi. Teine sarnane "subkultuuri" nimetust taotlev kooslus on "neuroloogilise omapära" käsitluse pooldajad.
(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:
• Objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
• Subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Üks eriti emotsionaalne väide, mida sageli kasutatakse, on puuetega laste sünni seostamine ema alkoholitarbimisega. Lapseootus ja joomine ei sobi kokku, see on päevselge ja sellele ei vaidle vastu üksi mõistusega inimene.Kuivõrd on aga puudega lapse sünnid ikkagi põhjustatud nimelt ema viinaveast? Eestis on ligi kaks tuhat ametike paberitega puudega last, lisaks veel mitu korda rohkem mitteametlikke, väiksemate puuetega või kroonilist haigust põdevat last. Kas need ongi siis joodikute lapsed, nagu tavatseti hurjutada vene ajal?
Kas puudega lapsed on joodikute lapsed?
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=404&cgid=
(loetud 29.08 2010)
Puue kui tervisehäire:
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üheks eugeenika vormiks oli Saksamaal rakendatud rassihügieen.Eestis muutus eugeenika aktuaalseks 19. ja 20. sajandi vahetusel: arutati tõu üle ja leiti, et “tõug võib ainuüksi siis jõudsaste sigineda, kui ta terve on”. Tollased tegelased kartsid, et sellest tulenevalt eesti rahvas mandub ja sureb välja (ka praegu aktuaalne kartus). Eugeenikat pooldas mitu tuntud Eesti avaliku elu tegelast, näiteks Jaan Tõnisson rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmisest nagu loomakasvatuseski ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala.
Eugeenika
http://et.wikipedia.org/wiki/Eugeenika#Kirjandus
(loetud 29.08 2010)
Puue kui ühiskonna probleem:
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Võrdsete võimaluste loomine
Võrdsete võimaluste loomine tähendab protsessi, mille kaudu erinevad ühiskonna- ja keskkonnasüsteemid, nagu teenused, talitused, informatsioon ja dokumentatsioon, tehakse kättesaadavaks kõigile, iseäranis puuetega inimestele. Võrdsete õiguste printsiibist tuleneb, et kõigi inimeste vajadused on võrsed tähtsusega, et need vajadused peavad olema ühiskonna planeerimise aluseks ja et kõiki ressursse tuleb kasutada selliselt, et kindlustada kõigi inimeste võrdsed osalemisvõimalused. Puuetega inimesed on ühiskonnaliikmed ja neil on õigus jääda oma kohalikku keskkonda. Nad peavad saama vajalikku abi ja toetust tavaliste hariduse-,tervishoiu-, tööhõive- ja sotsiaalteenuste raamides. Kui puuetega inimesed saavutavad võrdsed õigused, peavad neil olema ka võrdsed kohustused. Kui võrdsed õigused on saavutatud, tuleks ühiskonnal tõsta ootusi puuetega inimeste suhtes. Võrdsete võimaluste protsessi ühe osana tuleks puuetega inimesi abistada ka ühiskonnaliikme täisvastutuse kandmise omaksvõtmisel.
Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsioon
http://www.epikoda.ee/index.php?op=2&path=Invapoliitika%2FEesti+Vabariigi+Invapoliitika+%DCldkontseptsioon
(loetud29.08 2010)
Puue kui eluviis:
Puue pole ei haigus ega õnnetus, puue on eluviis.
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English). Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi. Teine sarnane "subkultuuri" nimetust taotlev kooslus on "neuroloogilise omapära" käsitluse pooldajad.
(K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Subscribe to:
Posts (Atom)