Ligipääsetav Internet.
Annan oma hinnangu kursusekaaslase Liis Vääna kodulehele, mis asub aadressil.
http://www.hot.ee/neiu7/
Kaua tehtud- kaunikene. Tundes ja teades, kui keeruline oli seda ülesannet täita, siis hindan kõiki ,kes on sellega hakkama saanud. Tänapäeva noored on sündinud arvuti süles, sellest kindlsti ka osavus ja oskus seda keerulist virtuaalkeelt lugeda ja selles orienteeruda.
+ Aga tõsiselt väljenduda, siis on Liis väga leidlikult lahendanud oma lehekülje. Kõik sellel kursusel läbitu ühel lehel, sobivalt seotud, lisatud pilt. Õpetlik ja ülevaatlik. Kasutatud õpitut .
- Validaatorile ei sobi.
Tubli ja tänud nõuannete eest. Liis jagas lahkelt oskusi ja õpetust ka teistele.
Sunday, September 26, 2010
Sunday, September 19, 2010
4.ülesanne
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell.
IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas. Tugilahenduste lähem liigitus on kirjas erivajaduste ja lahenduste lehel.
IT-tugilahendustena võib vaadelda ka tavapäraseid IT-lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel paremini ühiskonnas toime tulla. Näiteks raske liikumispuude tõttu harva kodust välja pääsevale inimesele on oluliseks tugilahenduseks ka tavaline internetiühendus ja arvuti (eeldusel, et ta saab tavalist arvutit kasutada).
Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
• Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
• Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
• Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde.
Mis on IT-tugilahendused?
http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
loetud: 19.09 2010
RepeatKeys - muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitada
SlowKeys - kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas. Tugilahenduste lähem liigitus on kirjas erivajaduste ja lahenduste lehel.
IT-tugilahendustena võib vaadelda ka tavapäraseid IT-lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel paremini ühiskonnas toime tulla. Näiteks raske liikumispuude tõttu harva kodust välja pääsevale inimesele on oluliseks tugilahenduseks ka tavaline internetiühendus ja arvuti (eeldusel, et ta saab tavalist arvutit kasutada).
Olulise asjaoluna tuleks mainida põhimõtet, et spetsiaalseid tugilahendusi kasutatakse nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik. Põhjused on järgmised:
• Eritehnoloogia (sh ka IT-lahendused) on enamasti üsna kallid ning Eestis on esialgu veel nende rahastamine lünklik.
• Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama (alati polegi see võimalik).
• Vahel vajab tavalahenduse kasutamine küll suuremat pingutust, ent on ühtlasi ka kasulikuks treeninguks. Näiteks tserebraalparalüüsi korral, kui inimene teeb tahtmatuid liigutusi, on peenkoordinatsiooni nõudvate tegevuste nagu tavaklaviatuuri või hiire kasutamine kahtlemata raskendatud. Samas on just selline vaevarikas tegevus pikemas perspektiivis võtmeks inimese üldise liigutuste koordineerituse paranemise juurde.
Mis on IT-tugilahendused?
http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
loetud: 19.09 2010
StickyKeys - võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega. Eriti vajalik arvutikasutajatele, kes töötavad vaid ühe käe või sõrmega, samuti neile, kes vajutavad klahve pea külge kinnitatud või suus hoit ava pulgaga. StickyKeys-süsteemiga saab näiteks klahvikombinatsiooni Ctrl-H valida järjestikku, vajutades esmalt Ctrl-klahvile (mis n.ö. jääb peale) ja seejärel H.
RepeatKeys - muudab klaviatuuri reaktsiooniaega. Tavaklaviatuuri puhul on aeglase reaktsiooniga inimestel probleemiks soovimatute tähemärkide saamine (klahvi hoitakse liiga kaua all ja käivitub selle kordusmehhanism). RepeatKeys võimaldab ka tähtede kordusmehhanismi hoopis välja lülitadaSlowKeys - kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsioonihäiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Seega saab kasutaja valida neid klahve, mida ta soovis vajutada, kuna juhuslikult riivatud klahv ei jõua mõjuma hakata.
Kasutatud allikad:
Klaviatuurikohandused:
http://itiabi.elil.ee/index.php/Klaviatuurikohandused
loetud:19.09 2010
Monday, September 13, 2010
3.ülesanne
Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili¬tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita - senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed. Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel. Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.
(K.Kikkas, EVIMÜ 3. loeng)
loetud:10.09 2010
Tegelikult ongi juba teinud. Keegi meist ei kujuta elu elektroonikata enam ettegi. Ka puuetega inimeste võimalused ja elukvaliteet on tänu elektroonilistele abivahenditele hoopis midagi muud, mis see oli veel paarkümmend või kümmegi aastat tagasi.
Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.
„Näete, see on maailma esimene küborg, ehk kombintsioon elektroonikast ja inimesest,“ osutab Tehnikaülikooli teadur Rauno Gordon pildile, millel teadlane Inglismaalt demonstreerib omaenda ja arvutiekraanil oleva käe sünkroonset liikumist.
„Professor lasi käe sisse opereerida mikroskeemi, mis ühendati närvidega. Tulemuseks on see, et mikroskeem registreerib tema käe liikumise ja saadab vastavad signaalid arvutisse ning paneb nende abil täpselt samamoodi liikuma arvutiekraanil näha oleva virtuaalse käe.“
Aga inimest huvitab eelkõige ju vastupidine – kas õnnestuks arvuti abil liikuma panna halvatud jäsemeid. Kas elektrooniliste signaalide abil saaks „jätkata“ näiteks selja- ja kaelamurdude tagajärjel katkenud närvikiudusid?
„Tehnika teeb ilma“
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
(loetud 10.09 2010)
Isiklikult arvan, infotehnoloogia areng on igati postiivne just erivajadustega inimestele. See on neil võimalus olla võrdne võrdsete seas. (Mõte telesaatest „Rääkimata lugu“, milles 15 aastat voodis liikumatu tüdruk nii ütles). Ta on lõpetanud 6 klassi, vaatab filme, kirjutab ja kuuleb muusikat ja seda kõike tänu arvutile. Teda ühendab see teistega. On veel üks näide mul ühest kunagisest oma rühma poisist. Igati elav, rõõmus ja avastamishimu täis nooruk. Lõpetas edukalt keskkooli, õppis geodeesiat, pidas juba oma pere plaane, kui ühel päeval sai talle saatuslikuks pea ees tundmatusse vette hüpe. Sellest päevast on ta liikumatu, kuid tänu õpitud oskustele tehnika valdkonnas ja tugevale sõpruskonnale on tal erialane töö. Tehnika aitab erivajadustega inimestel integreeruda tavaellu. On tarvis vaid kohandada seda vastavalt puudele ja muuta seda kättesaadavamaks.
Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. Ühelt poolt täiendab see eripedagoogide ja rehabili¬tatsioonispetsialistide käsutuses olevat arsenali, teisalt aga võimaldab paljudel senistel abivajajatel tulla toime kõrvalise abita - senistest hoolealustest saavad täiemõõdulised ühiskonnaliikmed. Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on toodud alljärgneval joonisel. Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.
(K.Kikkas, EVIMÜ 3. loeng)
loetud:10.09 2010
Tegelikult ongi juba teinud. Keegi meist ei kujuta elu elektroonikata enam ettegi. Ka puuetega inimeste võimalused ja elukvaliteet on tänu elektroonilistele abivahenditele hoopis midagi muud, mis see oli veel paarkümmend või kümmegi aastat tagasi.
Mõelgem kasvõi kuulmisimplantaatidele, elektroonika abil juhitavatele invatõstukitele ja ratastoolidele või arvutiprogrammidele, mis vahendavad pimedatele kirjalikku teksti. Aga ikkagi ütlevad elektroonikud, et see kõik on alles algus.
„Näete, see on maailma esimene küborg, ehk kombintsioon elektroonikast ja inimesest,“ osutab Tehnikaülikooli teadur Rauno Gordon pildile, millel teadlane Inglismaalt demonstreerib omaenda ja arvutiekraanil oleva käe sünkroonset liikumist.
„Professor lasi käe sisse opereerida mikroskeemi, mis ühendati närvidega. Tulemuseks on see, et mikroskeem registreerib tema käe liikumise ja saadab vastavad signaalid arvutisse ning paneb nende abil täpselt samamoodi liikuma arvutiekraanil näha oleva virtuaalse käe.“
Aga inimest huvitab eelkõige ju vastupidine – kas õnnestuks arvuti abil liikuma panna halvatud jäsemeid. Kas elektrooniliste signaalide abil saaks „jätkata“ näiteks selja- ja kaelamurdude tagajärjel katkenud närvikiudusid?
„Tehnika teeb ilma“
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=
(loetud 10.09 2010)
Isiklikult arvan, infotehnoloogia areng on igati postiivne just erivajadustega inimestele. See on neil võimalus olla võrdne võrdsete seas. (Mõte telesaatest „Rääkimata lugu“, milles 15 aastat voodis liikumatu tüdruk nii ütles). Ta on lõpetanud 6 klassi, vaatab filme, kirjutab ja kuuleb muusikat ja seda kõike tänu arvutile. Teda ühendab see teistega. On veel üks näide mul ühest kunagisest oma rühma poisist. Igati elav, rõõmus ja avastamishimu täis nooruk. Lõpetas edukalt keskkooli, õppis geodeesiat, pidas juba oma pere plaane, kui ühel päeval sai talle saatuslikuks pea ees tundmatusse vette hüpe. Sellest päevast on ta liikumatu, kuid tänu õpitud oskustele tehnika valdkonnas ja tugevale sõpruskonnale on tal erialane töö. Tehnika aitab erivajadustega inimestel integreeruda tavaellu. On tarvis vaid kohandada seda vastavalt puudele ja muuta seda kättesaadavamaks.
Sunday, September 5, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)